Reisiblogid Travellerspoint-is

India köök - 2017, 4

Taimetoidugurmaani paradiis

sunny 34 °C

Toit on Indias nii olulisel kohal, mitmekesine ja hea, et väärib omaette postitust. Oli hea alustada kodusest toidust meie India "peres", kus saime teada põhitõed ja harjutada riisi-kastmeid oma parema käe abil kohmakalt sööma.
large_kodu.jpg
Kodune lõunasöök.
Kodus süüakse põrandal, selleks laotatakse laudlina põrandale, pere istub Buddha asendis ümber lina ja süüakse pareme käega, sest käega süües on toidul kõige puhtam maitse. Üldjuhul leivad - chapati - küpsetatakse alati kodus. Roheline kaste kausis on Dal - vürtsikas ja maitsekas läätsesupp või kaste, mida süüakse riisi või chapatiga. Peale sööki juuakse Buttermilk'i (pett, aga väga lahja ja vedel) soola ja musta pipraga ja süüakse natuke fenkoli seemneid. See pidi kõhule eriti hea olema.
large_kodu2.jpg
Hindud ise on käega söömises väga osavad.
Kuigi vahel hoiatatakse, et tänaval ei tasu süüa, siis Indias on seda praktiliselt võimatu järgida. Tänaval pakutakse kõikvõimalikku toitu, üks maitsvam kui teine ja kohalikel on tugev harjumus alati tänaval midagi süüa. Sõime ka meie, maitseelamused on head ja tervised korras. Eriti palju leidub Panipuri müügilette. Panipuri on taimetoit (nagu enamikud hõrgutised sealkandis), krõbe õhuke seest tühi pallike (puri), mis täidetakse maitsestatud veega (pani), tamarindi chutney, masalaga, sibulaga ja kikerherne hautisega. Kõlab veidralt, kuid maitseb taevalikult.
large_DSC09619.jpg
Panipuri müügilett Vasais.
Mumbai on täis imehäid Pure Veg restorane, praktiliselt sõimegi ainult taimetoitu, sest see on nii mitmekesine ja maitsestatud, samuti rammus, et liha järele puudub igasugune vajadus. Alkoholi praktiliselt kuskil ei müüda, kohalikud inimesed ise üldse ei joo ja nad ei tule ka selle peale, et külalisele midagi pakkuda. Sellises keskkonnas ei tule endalgi meelde midagi alkohoolselt soovida ja nii peabki piinlikkusega tunnistama, et see oli vist esimene reis, mille jooksul mitte grammigi alkoholi ei tarbinud. Piinlikkusega selles mõttes, et õhtune klaasi veiniga lõõgastumine on seni ikka reiside juurde kuulunud harjumus olnud. Kuid tundub, et täiesti tarbetu harjumus.
large_DSC09658.jpg
Pure Veg restoranis perega.
large_DSC09653.jpg
Sööme populaarset Pav Bhajid.
Pav (hääldatakse "pao") on pehme sai ning bhaji on erinevad aedviljad imehästi maitsestatud, hautatud ja purustatud kujul. Peale pannakse värkset punast sibulat ja pisut sidrunimahla. Toit on väga tuntud ja hea.
large_DSC09933.jpg
Järjekordne taimetoidurestoran ja üks mu lemmiktoit Paneer Kolaphuri.
Kolaphuri on Maharashtra osariigi toit, nimetatud ühe sealse kohanime järgi. See on erinevad aedviljad omapärases väga vürtsises punases kastmes, mille olulised koostisosad on muuhulgas curry masala, tšilli, porgandid ja kookos. Veg Kolaphuri on ainult aedviljadega, Paneer Kolaphurile on lisatud tükkidena India pehmejuustu. Süüakse leivaga nagu chapati või roti.

Kirjutas Jaana Kalmus 6:23 Sildid India Kommentaarid (0)

Goa - 2017, 3

Põhja- ja lõuna Goa rannad

sunny 35 °C

Mumbai lähedased rannad sobivad küll aja veetmiseks tuhandete teiste inimeste seltsis ja jalgupidi meres kahlamiseks, siis ujumiseks ja päevitamiseks on nad siiski liiga sodised ja ülerahvastatud, kõige sobivamad asuvad Goas. Kui jätta Mumbaist Goasse sõidu planeerimine viimasele minutile, siis pead seisma silmitsi tõsiasjaga, et kõik rongipiletid on välja müüdud. Nii sattusimegi sõitma ööbussiga, sleeperiga, sõiduaeg ca 14 tundi.
large_DSC09891.jpg
Meie väike reisiseltskond sleeper-bussiga Goasse.
Mumbaist ja Vasaist saabununa tajud Goad olulisemalt "läänelikumana", kui nii võib öelda. Rahvamasse pole, tänavad on puhtamad ja hulganisti on portugalipäraseid maju.
large_DSC09894.jpg
Tänav Goas, hoopis teistsugune kui Mumbais.
Rannad on valge liivaga, lained suured ja soojad, palmisalud taustaks.
large_DSC09900.jpg
Golva Beach Lõuna-Goas.
Toit on sama suurepärane kui Mumbais ehkki rannarestoranides ca 5 korda kallim kui Mumbai tänavatel.
large_DSC09905.jpg
Populaarne Baga Beach Põhja-Goas lõputute rannarestoranidega. Värske salat, arbuusimahl, roti ja tomatisupp.
Mingil põhjusel ei oska hindud üldjuhul ujuda, vees hullatakse niisama, tavaliselt riietega või poolenisti riietega. Rannavalve karjub pidevalt, et nad liiga kaugele ei läheks ja ära ei upuks.
large_DSC09908.jpg
Maastik on kaunis ning ronimine ja matkamine kaljudel keset loodust on puhas rõõm.
large_DSC09922.jpg
large_baga1.jpg
Baga Beach'i ümbruse kaljud ja mäed.
large_DSC09925.jpg
Poisid turnivad õnnelikult mäekülgedel.

Kirjutas Jaana Kalmus 6:06 Sildid India Kommentaarid (0)

Mumbai süda - 2017, 2

Hiiglaslik Mumbai oma ilus ja valus

overcast 32 °C

Maharashtra osariigi pealinn Mumbai (endise nimega Bombay) on India rahvarohkeim linn, hinnanguliselt 20 miljoni elanikuga. Tegu on riigi finantskeskusega, kõikide võimaluste linnaga, kuhu tullakse töö leidmise lootuses kokku kogu riigist. Mumbai on kontrastide linn, hiiglaslikud uued pilvelõhkujad on kõrvuti väärikate viktoriaanlike ja art deco hoonetega, samas on sodised tänavad tohutult ülerahvastatud ja sealsamas lähedal laiuvad slummid. Mumbais asub ka Bollywood - maailma suurim filmitööstus.
Esimene asi, mis Mumbais harjumist nõuab, on meeletu ülerahvastatus, mida peab arvestama kasvõi rongisõidul.
large_DSC09666.jpg
Meie oma perega raudteejaamas, kus - nagu hiljem selgus - tegelikult pildistada ei tohi.
Rongilt hakatakse maha hüppama juba sõidu pealt, sest pealetulijad trügivad peale sama kiiresti ja muidu sa reaalselt ei pääse oma peatuses välja.
large_DSC09669.jpg
Rongid sõidavad, uksed lahti, reisijad poolenisti sealt väljas.
large_DSC09677.jpg
Rongid on ülerahvastatud, mis aga ei takista lisaks tävavakaubitsejatel seal on kraamiga edasi-tagasi trügimast ja häälekalt kaupa pakkumast.
Mumbai südamesse, eriti peamise turistimagneti Gate of India juurde jõudnuna ootasin, et see on valgetest turistidest tulvil. Tegelikult see ongi turistidest tulvil, kuid kõik on India siseturistid tervest riigist. Päeva jooksul kohtad isegi südalinnas maksimaalselt võibolla kümmet valget.
large_DSC09709.jpg
Gate of India juurde suundub iga endast lugupidav turist Mumbais.
large_DSC09753.jpg
Gate of India. Kõikjal koos perega: pildil Margus, Firoz, Firozi vennanaine ja vennalapsed.
Gate of India ja selle taga asetsev Tai Mahal Hotel on kõige paremini vaadeldavad mere poolt, seetõttu on mõistlik võtta ette laevatuur.
large_DSC09746.jpg
Margus ja Firoz ning taustal maalilised Gate of India ja vasakul Taj Mahal Hotel.
India Värav on Mumbai kuulsaim maamärk, mis Briti võimu õitseajal saabujaid India kallastel tervitas. Irooniliselt lahkusid Briti väed peale India iseseisvumist 1947. aastal samuti selle värava kaudu. Arhitektuuriliselt on kombineeritud elemente nii Rooma Triumfikaarest kui ka Gujarati, Hindu ja Moslemi ehitusstiilidest. Taj Mahal on suurejooneline hiiglaslik hotell, mis püstitati 1903. aastal. 2008. aastal korraldati nelja pakistanlasest terroristi poolt hotellile rünnak. Praegu peab piirkonda saabudes läbima põhjaliku turvakontrolli.
large_DSC09736.jpg
Kuum udune päev ja vaade Mumbai maamärkidele.

Teine imelise auraga koht Mumbais on Marine Drive, 1920. aastatel merest kuivendatud maismaale ehitatud promenaad. Sellel 3,6 kilomeetri pikkusel promenaadil on alati palju kohalikku rahvast istumas, peresid piknikku pidamas, paarikesi romantiliselt aega veetmas.
large_DSC09763.jpg
Õhtupoolikupäikeses on Marine Drive ilusaim.
Ööpimeduses särab tuledes Mumbai lähedal merre ehitatud Haji Ali mošee.
large_DSC09804.jpg
Haji Ali haua juurde viib tõusu ajal vee alla jääv tamm.
Kesklinnast põhjas asub Juhu Beach, rand kuhu ei tulda päevitama, vaid aega veetma, pidutsema, kriketit mängima. Tänavatoiduga ja puuviljadega kaubitsejaid on rannaliival palju, kohalikku teed (chai) pakkub mannerguga ringikõndiv mees.
large_DSC09815.jpg
Margus läheb avastama Juhu Beachi lõbustusi.

Kirjutas Jaana Kalmus 4:58 Sildid India Kommentaarid (0)

Vasai, Mumbai eeslinn - 2017, 1

Suurema elanikearvuga kui terve Eesti

sunny 34 °C

Tore on omada Indias kohalikku sõpra, siis näeb igaljuhul nii mõndagi, kuhu muidu kunagi ei satuks või mille peale ei tuleks. (Thank You for everything, Firoz!). Näiteks Vasai, Mumbai eeslinn, kus on tublisti rohkem kui miljon elanikku.
large_DSC09875.jpg
Vasai. Mumbai eeslinn. Elavad seal üheskoos hindud, kristlased, ismaili ja sunni moslemid ja võibolla kedagi veel.
Pole aga mitte ainsatki turisti mujalt riikidest ja kindlasti mitte ühtegi valget inimest, kuna puuduvad ülemaalise tähtsusega vaatamisväärsused ja keegi ei tule selle pealegi, et Vasaisse sõita. Seetõttu tundsime end nagu muuseumieksponaadid, meid vaadati ja julgemad palusid, et kas tohib meiega koos ühe selfie teha.
large_DSC09547.jpg
Vasai tänavad. Puhtamad ja vähem ülerahvastatud kui Mumbai südames.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata sellele, kui elegantselt Indias naised riietuvad. Kõige levinumateks riietusesemeteks on sari või siis punjabi [panžaabi].
large_DSC09874.jpg
Sari on riietus, mida sobib kanda igal pool, kantakse poodi minnes, tänaval, tööl, pidudes, pulmas. Sarid on linnapildis tõeliselt kaunid. Punjabi on pikad laiad püksid ja pikk, küljelõhikutega pluus ning õlgadel sall või loor. Samuti ilusad, värvilised. See riietus on pisut igapäevasem. Jalas kantakse tavalisi varbavahe-plätusid, teistsuguseid jalatseid näeb väga harva.
Jalgrattaga sõitmine seal autode, rikšade ja tänavaaukude vahel ei oleks kindlasti hea mõte, kuna aga rattapoe omanik seda nii palus ja ise koos müüjaga ka kaasa tuli, siis tundus see peaaegu turvaline. Ja muidugi hea võimalus pääseda paikadesse, kuhu rikšaga ei mahu ja jalgsi oleks pikk maa.
large_DSC09586.jpg
Mina koos Firoziga. Suund on Fort Vasai ehk Fort Bassein'i poole.
large_DSC09589.jpg
Kogu meie rattaseltskond va Margus, kes on kaamera taga.
Rattapoe omaniku huvi oli teha meist koos oma ilusate ratastega pilte oma poe reklaamimiseks. Igati eksootilised modellid, kas pole ja meile see variant sobis hästi.
large_DSC09590.jpg
Fort Vasai.
Fort Vasai on portugaallaste poolt 15. sajandil ehitatud kindlus, mis hiljem inglaste kätte läks. Praegu tulevad selle varemetesse mõned India siseturistid, aga kus põhiliselt kohalikud noored kriketit mängivad.
large_DSC09594.jpg
Kindluse hoovis oli üks kohalik naine parasjagu hõivatud pesupesemisega.
large_DSC09609.jpg
Rattaretke lõpp-punkt kohalikul Vasai rannal.
Indiale omaselt oli rand sodine, kuid sellegipoolest ilus ja kohalike seas populaarne koht õhtu veetmiseks.

FUN MELA
Kolmel õhtul-öösel toimus Vasai tänavatel laat ja hindu festival nimega Fun Mela. Fun Mela on pühendatud Hindu jumalale nimega Sai Baba. Mis tähendab, et õhtu saabudes täituvad tänavad turukaubaga, ostjatega, tänavatoiduga, tantsijate, pillimängijate, lõbustuspargi ja hindu protsessiooniga.
large_DSC09611.jpg
Meie pere kodu tänavakeselt jälgitakse peatänava möllu ohutust kaugusest.
large_DSC09629.jpg
Fun Mela täies hoos.
large_24D34C569C9BEB43432AD94CA0A43EB2.jpg
Pidutsejatest tulvil tänav.
large_DSC09634.jpg
Erinevad hindu jumalad ürituse peategelastena.

Kirjutas Jaana Kalmus 4:03 Sildid India Kommentaarid (0)

Phnom Penh - 2015, 7

Pealinn Mekongi jõe kaldal

sunny 31 °C

Sihanoukist saab pealinna minivan'iga. Kui kannatad ära bussijuhi hullunud kihutamise ja pöörased möödasõidud, muidugi ka kohustusliku söögipausi kuskil teepealses söögikohas, siis oledki 4,5 tunni pärast Phnom Penhis.
large_2015020119081.jpg
Õhtune pealinn täies sagimises.

Üllatuslikult nägime pealinna südames ka glamuuri, mida kuskil mujal Kambodžas tõesti ei kohta. Kogu suursugusus on muidugi seotud kuningaga.
large_2015020213391.jpg
Tõenäoliselt kõige esinduslikum kvartal Kambodžas. Tagumine on vabadussammas, ees ausammas vanale kuningale.

Kuningalossi esise pargi tohutud muruväljakud on ülipuhtaks koristatud, tavapärast kilekotilasu siin ei kohta.
large_2015020119391.jpg
Oma lossist välja vaadates näeb noor Kambodža kuningas pargis hiigelsuurt fotot iseendast. Park on populaarne piknikupaik. Õhtul käis seal vilgas melu.

Lossi lähedastest parkidest eemal taandub linn tavapäraseks ja kamboodžalikuks - tänavarestoranid, rääbakad majad, palju sodi ja väga armsad naeratavad inimesed.
large_2015020121461.jpg
Õhtusel turuplatsil süüakse maha laotatud vaipadel.

Päeval tasub kindlasti minna külastama kaunist suursugust kuningapalee kompleksi (Royal Garden) ja hõbepagoodi (Silver Pagoda).
large_2015020214471.jpg
Royal Garden.

large_2015020214502.jpg
Turisti T-särk minu seljas on põhjustatud asjaolust, et ilma käisteta kleidiga kuninga aeda ei lubatud. Tuli teha kiire ost.

Kirjutas Jaana Kalmus 8:17 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Koh Rong - 2015, 6

semi-overcast 31 °C

Kambodža suuruselt teine saar pidi olema selline, kust võiks saada kõike, mida me saarest tahaksime: metsikut džunglit, imekauneid randu ja elu koos kohalikega, nii nagu nemadki elavad.

Paraku selgus, et sadamakai-äärsest oli saanud Sihanouki väikseformaadiline jätk - valgete noorte hipide hostelid ja baarid tihedas rivis, odav alkohol. Ja ohtralt tarbitav marihuaana.
large_DSC07006.jpg
Peamine küla Koh Rongil - sadamakaiäärne backpackerite staap.

Õnneks oli juba natuke eemal ka täiesti puhast randa.
large_2015KohRong.jpg
Tui beach, Koh Rong.

Ning leidus ka mere ääres ja metsa sees kanajalgadel palmilehtedega vooderdatud onnikesi.
large_DSC07001.jpg
Meie majutus onnikeses.

Koh Rongi saarel puuduvad täielikult teed, on vaid rajad, mis on läbitavad korralike matkajalatsitega, sest mäkketõusud on mööda juhuslikke kivilahmakaid. Radu mööda turnides päáseb saart katvasse džunglisse. Džungel pidi olema täis skorpione ja mürgiseid ämblikke, keda meil küll ühtegi kohata ei õnnestunud.
large_DSC06998.jpg
Koh Rongi džungel.

Saarel on kümneid ilusaid randu, suurem osa neist inimtühjad. Randade vahet sõidetakse paadiga. Kuid ka džunglirada mööda jõudsime ühele paradiisisrannale, kus vesi oli täielikult läbipaistev heleroheline ja rannaliiv helevalge ja taldade all helisev.
large_DSC06987.jpg
Kristallselge vesi.

large_8BDACB070AC5FAE819AE323CD17F7402.jpg
Long Beach.

large_DSC06980.jpg
Rannale pääseb vaid merd mööda või džunglist turnides.

Kirjutas Jaana Kalmus 11:26 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Sihanoukville - 2015, 5

sunny 31 °C

Seljakotiränduritena on Jaana ja Margus küll tublid ühistranspordi (st maapealse) kasutajad, kuid väljavaade saada Siem Reapist lõunarannikule Sihanoukisse 9 tundi sõitva bussiga, ei tundunud siiski ahvatlev. Seetõttu sattusime kasutama Kambodža kohalikku lennufirmat Cambodia Angkor Air. Olen veendunud, et nii naeratavat ja armsat kohtlemist pole ühegi teise lennutajaga kohanudki. Ma ei julgenud neid kaunite kostüümidega stjuuardesse pildistada, aga vähemalt ühe papist näidise sain pildile.
large_DSC06892.jpg
Seljakotirändurid lahkuvad Siem Reapi lennujaama kaudu....

large_WP_20150128_003.jpg
...ja maabuvad Sihanoukville lennuväljal.

Sihanoukville on lõunaranniku nö kuurortlinn, kus ilu ja koledus on suures kontrastis, mida Siem Reapis eriti ei märka. Sihanoukis on suuremaid ja väiksemaid kaunilt dekoreeritud hotelle. Näiteks selliseid:
large_2015GoldenSands1.jpg
Tõeliselt ilus, sealjuures odav hotell Sihanoukis.

Kuid kena hotelli kõrval on kohe prügilasud ja rääbakad tänavad. Müügikohad on otse tänaval ja müüja pere elutuba asub sealsamas müügileti taga. Näiteks selline:
large_DSC06914.jpg
Puuviljamüüja müüb draakonvilju ja vahepeal teeb koduseid toimetusi või tegeleb oma lastega.

Lapsed muidugi on ilusad ja puhtad nagu igalpool mujal ja paistavad tänavapildis silma oma ilusate koolivormidega.
large_DSC06910.jpg
Lapsed tulevad koolist.

Rannaäärset osa linnast saab kirjeldada ühe lausega: VALGED BACKPACKERID PIDUTSEMAS. Lugematud rannabaarid, odav alkohol, tänavatoit, õhtune grill, üksteisest üle karjuv muusika, öine tantsimine baarides, hipivälimusega, peamiselt inglisekeelsed noored.
Meie tavapäraste otsingute jaoks seega küllaltki mõttetu koht - mis sellest valgete läbustamisest ikka vaadata. Ühe õhtu võib ju kaasa pidutseda, isegi täitsa tore on, aga sellest piisab täiesti.
Sihanoukis vist õhtul ongi kõige parem tegevus lebada rannal päikeseloojangus.
large_DSC06955.jpg
Margus proovib rannal mõnulemis.

Või vaadata, kuidas kohalikud rannal toitu valmistavad ja müüvad.
large_DSC06956.jpg
Kalmaarimüüja kannab õlgadel kõike vajalikku kaasas. Kui keegi soovib, siis teeb ta söegrillil kalmaari kuumaks, paneb taldrikule ja lisab kastme ka juurde.

large_DSC06954.jpg
Õhtune kala- ja mereandide grill.

Kirjutas Jaana Kalmus 9:20 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Tonle Sapi ujuvad külad - 2015, 4

semi-overcast 30 °C

Tonle Sap on Kagu-Aasia suurim mageveejärv. Omapäraseks teeb ta asjaolu, et vihmahooajal kerkib järve pind kuni 9 meetrit ja järve pindala laiutab end kuus korda, 16 000 ruutkilomeetri suurusele maa-alale.
Järve põhjakallas asub Siem Reapi linnast mõneteist kilomeetri kaugusel, seetõttu on tuk-tuki abil lihtne teda vaatama sõita.

Tuk-tukiga külavaheteedel on niisamagi tore sõita ja jagada teed koerte, kanade ja vastutulevate härjarakenditega.
large_DSC06796.jpg
Külatee ja härjarakend.

large_DSC06797.jpg
Härjarakend.

Möödudes oli näha suuri ja vesiseid lootosepõlde. Lootosesevilja seemneid kasutatakse toiduks, õitest tehakse teed.
large_DSC06733.jpg
Imekaunis lootoseõis.

Järveäärsete külade majad on ehitatud kõrgetele vaiadele, sest kui vihmaperiood oma üleujutustega saabub, siis nalja pole.
large_DSC06741.jpg
Vaiadel küla Tonle Sap'i lähistel.

Järvele minekuks ostsime paadipiletid. Selle eest anti suur päramootoriga paat koos juhi ja giidiga vaid meile kahele. Süsteem ja hinnad on riiklikult kehtestatud. Tundus pisut kummaline, kuna pilet oli meie jaoks suhteliselt kallis, kuid sellegipoolest vaevalt, et kahe inimese vedamine kuidagi rentaabel saaks olla. Samas muid võimalusi polnudki valida.
large_DSC06757.jpg
Paadiga ujuvate külade keskel koos kahe kohalikuga.

Veepeal on sellel järvel elatud juba ammuseid aegu. Inimesed tegelevad eranditult kalapüügiga. Elu on seal raske, ilmastikust ja saagist täielikult sõltuv. Muidu on veepealsed külad nagu külad ikka - elumajad, kool, turg, pllitseijaoskond.
large_DSC06750.jpg
See hoone on kohalik politseijaoskond.

large_DSC06758.jpg
Külaelanike majad aedviljapeenardega.

large_DSC06763.jpg
Giid selgitab Margusele taamal paistva kooli saamislugu.

Kirjutas Jaana Kalmus 9:50 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Siem Reap - 2015, 3

Ehe Kambodža väikelinn.

sunny 31 °C

Siem Reap on peatuspaigaks neile turistidele, kes külastavad Angkori templeid, kuid on sellegipoolest jäänud ehedaks khmeeri linnakeseks.
Linnainterjöör on parasjagu sodine ja kogu kaabeldus on korraldatud nii, nagu järgneval pildil näha.
large_90_DSC06405.jpg
Ühendused Siem Reapis.

Iseenesest on tegu sipelgapesana sagiva linnakesega, mis ärkab tegutsemisse eriti pimeduse saabudes.
large_DSC06443.jpg
Pimeduse saabudes kerkivad müügiputkad nagu maa alt.

Khmeeridel on omapärane komme liikuda linnapildis pidžaamades.
large_DSC06445.jpg
Pidžaamad ja rollerid on tänavapildis sagedased.

Kuid muidu on khmeerid väga kenad - eriti armsad on lapsed, kes on ka alati ilusasti riides. Lisaks on nad sõbralikud ja alati naeratavad.
Lastel on säravvalgete pluusidega ühesugused koolivormid.
large_DSC06806.jpg
Tüdrukud tulid koolist ja poseerivad mulle meelsasti.

Et näha ümberkaudset külaelu, on hea rentida mägirattad. Rendirataste suur oht on küll poole tee peal koost laguneda, aga kui keti tagasipaigaldamine on juba kätte õpitud, siis saab sõita pikki vahemaid ja näha palju ķülasid. Ķülaelu on võrreldes Siem Reapiga veel .... lihtsam ja ka veel sodisem.
large_DSC06481.jpg
Tavalise küla tavaline tänav.

On raske ette kujutada suuremaid sodistajaid, kui kambodžalased. Ammused harjumused on visad kaduma. Kui endisaegsete pakendite - milleks olid palmilehtedest punutud anumad või kookoskoored - mahaviskamisest ei juhtunud miskit halba, siis praegusel ajal on tulemuseks see, et kõik tänavad, teeääred, põllud, on äravisatud plastiktaarat täis.
Eluolu on külainimestel lihtne, majas on sageli üks tuba, kus on vaid paar hädavajalikku eset - puust suur lavats, mida kasutatakse ka perega magamiseks ning plasmateler. Muu ei tundu eriti vajalik olevat, suurem osa elust toimub nagunii õues tänaval. Ka linnas on tänavarestoranides sageli paista pere elamisruum restorani tagaosas.

Toit on aga igas suvalises koledas tänavarestoranis, nagu asiaatidele omane, väga hea ja värske.
Kuna meil tekkis tahtmine ka ise osata valmistada khmeeri rahvustoitu - amok'i ja värskeid kevadrulle, siis ühinesime teiste "valgetega" khmeeri kokakursusel.
large_90_DSC06859.jpg
Margus kokkab siin khmeeritari juhendamisel midagi head.

large_DSC06879.jpg
Kogu meie rahvusvaheline grupp koos kohaliku kokaga omavalmistatud toitu maitsmas.

Kirjutas Jaana Kalmus 9:43 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Angkor - 2015, 2

Angkori templid

sunny 31 °C

Angkori maa-alal toimis iidse Khmeeri impeeriumi pealinn 9.ndast kuni 15.nda sajandini. Seejärel, võõraste sissetungijate tõttu, jäeti linn maha ja uus pealinn seati sisse Phnom Penhi. Angkor kasvas džunglisse ja unustati. Prantsuse kolonisatsiooni ajal kuulsid valged küll lugusid muinasjutulisest linnast keset džunglit, kuid seda peeti pelgalt rahvaluuleks. Linna avastas juhuslikult prantslasest looduseuurija 1862. aastal. Avastusest oldi rabatud ja hakati seda džunglist välja raiuma.

Suurim Angkori templitest on Angkor Wat, olles ühtlasi ka maailma suurim religioosne ehitis.
large_DSC06571.jpg
Angkor Wat koidiku eel.

Saabusime Angkor Wati kottpimeduses ja tuk-tukiga kell 5 hommikul, et näha ülevat vaatepilti koidikust templi taustal. Päris pimedast ei tulnud kahjuks ühtegi adekvaatset fotot välja.
large_DSC06581.jpg
Päike on tõusmas.

large_DSC06592.jpg

large_90_DSC06608.jpg
large_DSC06611.jpg
Päike on tõusnud.

Teine olulisemaid templeid on Bayon, mis asub keset Angkor Thomi linna varemeid.
large_DSC06648.jpg
Iidseid aegu tunnetamas mahajäetud templis.

Ta Prohm on puujuurte kägistavas embuses uinuv tempel paari kilomeetri kaugusel Angkor Thomi linnavaremetest. Templis on kinnised sisehoovid ja kitsad sammaskäigud, paljud neist ligipääsmatud, kuna puujuurte rünnaku tõttu on katusest suured kivikamakad kukkunud teed tõkestama. Liigilt on hiigelpuud, mis templit läbistavad, silk-cotton tree ja strangler fig. Kahjuks ei öelnud keegi mulle nende eestikeelseid nimesid.
large_DSC06671.jpg
Ta Prohm.
large_DSC06674.jpg

Kirjutas Jaana Kalmus 23:19 Sildid Cambodia Kommentaarid (0)

Kambodža. Kuidas saada putuktoiduliseks? - 2015, 1

semi-overcast 31 °C

Selleks, et hakata putuktoiduliseks, on Kambodžas mitu võimalust. Üks on näiteks selline, et otsid Siem Reapi linnas üles putuka-tapaste baari.
large_DSC06413.jpg
Bug's cafe Siem Reapi linnas
Tegu on Siem Reapi mõistes elegantse baariga, kus joogikaart pikk ja toiduvalikus erinevad kahjurid, lülijalgsed ja muud mutukad saadaval.
large_DSC06415.jpg
Suupistevalik röstitud putukatega ja tarantel taignas.

large_DSC06421.jpg
Röstitud tarantel.

large_DSC06416.jpg
Näppudega on parem kui noa ja kahvliga. Võtad jalast kinni ja muudkui sööd.

large_DSC06425.jpg
Skorpion on söödav ninast sabani. Enne küpsetamist tuleb vaid mürgiastel eemaldada. Pildil sekundeerivad skorpionile siidiussi vastsed.

large_DSC06428.jpg
Margus maiustamas.

large_DSC06433.jpg
Kas arvate, et tegu on moonisaiakesega? Tegelikult on see sipelgasaiake.

Kokkuvõte. Mulle isiklikult maitsevad eriliselt hästi skorpionid - mõnusalt krõbedad ja hõrgu maitsega. Kui ma jooksin õlut, siis arvan, et õlle kõrvale krõbistamiseks sobiks ka hästi. Samuti on siidiussi vastsed väga head - õrnemad kui skorpion ja seest pisut kreemised. Kilgid on ka täiesti asjalikud.
Tarantel mulle eriti ei maitse, nagu mudamaitse oleks pisut. Õigupoolest ta maitsebki täpselt nagu ämblik. Sipelgad on aga täiesti mõttetud - nad on nii väikesed, et maitset polegi tunda.

Kirjutas Jaana Kalmus 17:49 Sildid Cambodia Kommentaarid (2)

Jozani Forest - 2014, 6

ZANZIBAR

sunny 33 °C

Jozani Forest on mets Sansibaril, kus on palju linde, liblikaid ja kõige olulisem - seal elab ohtralt
punaseid ahve (red colobus), kelle leviala terves maailmas piirdubki ainult Sansibari saarega.

Jambiani külast Jozani Forest'isse saab kohaliku bussiga ehk dalla-dallaga. Bussi ajakava pole olemas -
dalla-dalla tuleb täpselt siis, kui ta tuleb. Bussi võid peatada kus iganes, aga on ka väljakujunenud nn peatused,
kus võib oodata.
large_201402020951.jpg
Peatuses. Nagu näha, siis dalla-dalla ootamine igav ei ole - alati leidub keegi, kes soovib sinuga hädasti juttu ajada.
Selle härrasmehega pildil leppisime kokku õhtusöögi, mille valmistab tema õde ja mis serveeritakse tema kodus.
Ette rutates võib öelda, et see oli igati jumekas diil suurepärase toiduga :)

large_201402021543.jpg
Dalla-dalla ise näeb välja täpselt niisugune, ehk siis meie mõistes natuke nagu lehmakäru.

Tõeliselt armas on kohalike inimeste suhtumine üksteisesse - mitte kedagi ei jäeta maha, kes sõita soovib. Sõitjaga kaasas oleva
kraami - mangokotid, haokubud, ehitusmaterjalid, parandusse viidavad telekad - mahutab bussi tagaosas rippuv juhi abiline
dalla-dalla katusele või vahekäiku ära. Alati läheb dalla-dalla nii täis, et inimesed teevad üksteisele ruumi ja istuvad peaaegu
üksteisel süles ja küürutavad vahekäigus. Mingil hetkel tuli peale naine koos kaksikutest beebidega. Täiesti enesestmõistetavalt
ulatas ta ühe beebi lähimale kohaliku reisijale sülle ja siis vaatas pisut küsivalt mulle otsa (mzungu'd dalla-dallaga üldiselt ei sõida)
ja kui ma käed sirutasin, andis oma teise beebi kõhklematult mulle sülle ja ise trügis kuskile taha dalla-dalla vahekäiku
mangokottide vahele kükitama.
large_201402021509.jpg
Dalla-dalla sõit kohalikul moel.

Jozani forest kujutab endast mitmekesist looduskeskkonda, millest osa on metsik palmimets.
large_201402021224.jpg
Palmimets
Red colobus ahvid on ääretult sümpaatse iseloomuga loomad - nad ei karda ja samas pole neis ka kübetki
agressiivsust. Kui tema kõrvale istud, siis ta vaatab korraks su üle ja siis jätkab häirimatult seda, misiganes
tal pooleli jäi.
large_201402021140.jpg
large_201402021147.jpg
Häirimatu ahvipere
large_201402021200.jpg
large_201402021143.jpg

Kirjutas Jaana Kalmus 10:15 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Stone Town & Jambiani - 2014, 5

Zanzibari saarel

sunny 33 °C

Sansibari saarele saab Dar es Salaamist kas praamiga või lennukiga. Kuna lennusõit võtab vaid 20 minutit, siis valisime meie
Margusega selle variandi. Muidugi ei aimanud me, et lennukiks on 12-kohaline päevinäinud ja natuke logisev metsavahilennuk,
kus - põlved kõveras - saab otse piloodi seljataga istuda, seljakotid kitsas vahekäigus :) Õhus püsis see lennuk hästi ja
lendas (vahepeal ikka loperdas) umbes 1 kilomeetri kõrgusel.
large_201401311340.jpg
large_201401311409.jpg
large_201401311420.jpg
Jehhuu, õnnelikult Sansibaril!
large_201401311753.jpg
Sansibari pealinn Stone Town. Päikseloojangul kogunevad noored mehed randa jalgpalli mängima või teevad
vettehüppeid.

Stone Townis tuleb teha muidugi väikene Freddie Mercury palverännak, kuna see on tema sünnilinn. Ja kus võiks seda
paremini teha, kui mitte Freddie Mercury teemalises baaris?
large_201401311822.jpg
Margus silmnähtavalt õnnelikuna Mercury baaris.
large_201401311820.jpg
large_201401311846.jpg
large_201401311823.jpg
Vaade samast baarist päikseloojangul.

Sansibari randadest kirjutatakse kui imekaunitest liivaranna ja türkiissinise veega paradiisidest, seega sõitsime järgmiseks
Sansibari läänekaldal asuvasse Jambiani rannakülakesse.
large_201402020731.jpg
Selles majas olime kodumajutuses. Juhtus olema kõige uhkem maja terves külas.
large_201402020733.jpg
Meie aed. Kogu küla asubki liiva peal.
large_201402020725.jpg
Jambiani rand
Sellist tõusu ja mõõna pole ma varem kusagil näinud. Hommikul ulatub India ookean peaaegu majadeni, keskpäevaks
on mõõn viinud vee mitme kilomeetri kaugusele, et siis õhtupimeduse ajaks jälle tagasi tuua.
large_201402031210.jpg
Mõõna ajal jäävad Sansibari kalameeste paadid kuivale.
large_201402031214.jpg
large_201402031845.jpg
Kohalik toidukoht India ookeani ääres. Restoran on põhimõtteliselt täiesti tühi. Kui lähed rääkima, mida soovid
süüa või juua, siis minnakse kohaliku kalamehe käest seda muretsema ja ka jooke tooma. Seetõttu on tuleb kombe
kohaselt käia päeval restoranist läbi, et õhtusöögi osas kokku leppida.

large_201402021900.jpg

Kirjutas Jaana Kalmus 11:28 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Maasaide maa - 2014, 4

Põhja-Tansaania

sunny 30 °C

Maasaid on edela-Keenias ja põhja-Tansaanias elav rahvas. Neid on kokku peaaegu miljon, nad on karjakasvatajaid ja sellest tulenevalt
nomaadid.
Rahvusparkidesse sõites näeb laiadel kõrbetaolistel maastikel suurel hulgal nende külasid. Tekib küsimus, millest nende kariloomad
päris elavad. Maasaid ise paistavad kaugele silma oma ilusate peenvillaste punaste ja siniste hõlstidega. Enamasti on meestel ka kepp
käes ja veisekari sabas.
large_201401291058.jpg
Safariautost möödaminnes tehtud pildid. Omi toimetusi tegevaid maasaisid näeb hulgaliselt.
large_k_la1.jpg
Taustal on maasaide küla majakesed.
Mõned maasai külad, kus mingit looduslikku veevõimalust pole ja nad peavad seda ostma, ootavad meelsasti safarilt
tulevaid mzungu'sid külla ja müüvad enda tehtud ehteid. Seda võimalust ei jätnud meie safariauto seltskond (Jaana, Margus,
kaks tšiillannat ja tansaanlasest autojuht) muidugi kasutamata.
large_201401291840.jpg
Tants on nende kommetes tähtsal kohal, külalisi kutsuvad ka endaga koos tantsima.
large_201401291838.jpg
Maasai külas on igal perel oma majake. Materjalid - puuroikad, veisesõnniku ja mulla - toovad kohale mehed, aga maja ehitab
valmis naine. Selline maja püsib elamiskõlbulik kümme aastat. Kuid kariloomade toiduolude muutumisel võivad nad küla
maha jätta ja kuskil mägedes, paremates tingimustes, uue ajutise küla püsti panna.
large_201401291903.jpg
Külaelanikud ja nende taga üks küla peremajadest.

Maasaid on mitmenaisepidajad ja samal ajal ka mitmemehepidajad. Põhimõtteliselt jagatakse omavahel kõike. Kui mehele
tuleb teine mees külla, siis kombe kohaselt pakub peremees külalisele viisakalt nii oma voodit kui ka naist.

Kohalik nn lasteaed ei erine eriti millegi poolest meie harjumuspärasest lasteaiast. Koolieast väiksemad lapsed õpivad kasvataja
abil mänge, laule, numbeid, tähti.
large_201401291859.jpg
Kohalik lasteaiarühm kasvataja ja kahe mzungu'ga.

Kirjutas Jaana Kalmus 10:05 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Safari Tansaanias - 2014, 3

sunny 33 °C

Tarangire

Põhja-Tansaania rahvusparkidesse alustatakse safarit tavaliselt Arusha nimelisest linnast. Sealt tuleb leida endale sobiv safarikorraldaja
ja paika panna marsruut, siis antakse lahtise katusega džiip koos juhiga ja soovitavalt veel paari lisanduva turistiga samas autos.
Ööbimine toimub keset-eimidagit asutavates kämpingutes, korralikes telkides.
Põhja-Tansaanias asuv Tarangire National Park on looduslikult väga ilus ja mitmekesine: savannid, jõed, mäed, lagendikud. Samas
on ta hea koht, kus näha korraga suurel hulgal elevante.
large_201401291529.jpg
Elevandikari ületas jõge ja edasi sammusid nad koos väga sihipäraselt meile nähtamatu eesmärgi poole.
Lisaks elevantidele on selles ääretuna tunduvas pargis (kaardilt vaadates on ta teistega võrreldes tegelikult väike) ka ohtralt
sebrasid, impalaid, pühvleid, tüügassigu, baboon'e (suured ahvid) jne jne. Ühed ilusamad loomad, kes muuhulgas ka väga
hea meelega pildistajale poseerivad, on kaelkirjakud.
large_201401291318.jpg
Kuhu ma pean vaatama?
Mööda rahvusparki sõidetakse lahtise maastikuautoga mööda maastikuteed. Loomad silmnähtavalt ennast autost segada
ei lase. Autojuht on ühtlasi ka giid, kes oskab looduse ja loomade kohta õnneks nii mõndagi rääkida.
large_201401291323.jpg
Margus teeb selfie't. Selline see lahtine safariauto on.
large_201401291311.jpg
Sebra taustal olevad puud on akaatsiad (umbrella acacia).
large_201401300650.jpg
Telk, kus saab safari ajal ööbida.

Ngorongoro kraater

Ngorongoro kraater on maailma suurim tühi vulkaanikraater. Vulkaan ise purskas ja langes sisse juba 2 või 3 miljonit aastat
tagasi. Praegu on seal tõeliselt maaliline pinnavorm - mäekülgede sees laiub tasandikuline rohumaa koos järvekesega,
tasandiku kogupinnaks on 260 km2.
large_201401300825.jpg
Rohumaa on tõeliseks paradiisiks loomadele, siin on hulgaliselt nii rohusööjaid, kui kiskjaid, linde, jõehobusid. Kraatrisse
sisse saab mööda mäekülge džiibiga sõita.
large_201401301002.jpg
Esiplaanil pühvel
large_201401300959.jpg
Thompson gasell
large_201401301016.jpg
Tähnikhüään jahutab ennast rahulolevalt
Kiskjaid on keerulisem näha, nad ei oota autoraja ääres, et kes sealt tulevad. Kuid põõsastike läheduses võib neid siiski
kaugelt näha.
large_201401301143.jpg
Emalõvi sööb põõsas murtud pühvlit, sellest ka kergelt verine lõug
large_201401301348.jpg
Ngorongoro kraatris on vaid ühe järvekese ääres lubatud autost väljuda. Safariautod kogunevad sinna lõunatama. Süüa
tuleb aga auto all, sest peakohal tiirlevad kotkad, kes toitu märgates ründavad.

Kirjutas Jaana Kalmus 10:26 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 15. Kokku 23) Lehekülg [1] 2 »