Tonle Sapi ujuvad külad - 2015, 4

Tonle Sap on Kagu-Aasia suurim mageveejärv. Omapäraseks teeb ta asjaolu, et vihmahooajal kerkib järve pind kuni 9 meetrit ja järve pindala laiutab end kuus korda, 16 000 ruutkilomeetri suurusele maa-alale.
Järve põhjakallas asub Siem Reapi linnast mõneteist kilomeetri kaugusel, seetõttu on tuk-tuki abil lihtne teda vaatama sõita.

Tuk-tukiga külavaheteedel on niisamagi tore sõita ja jagada teed koerte, kanade ja vastutulevate härjarakenditega.

Külatee ja härjarakend.

Härjarakend.

Möödudes oli näha suuri ja vesiseid lootosepõlde. Lootosesevilja seemneid kasutatakse toiduks, õitest tehakse teed.

Imekaunis lootoseõis.

Järveäärsete külade majad on ehitatud kõrgetele vaiadele, sest kui vihmaperiood oma üleujutustega saabub, siis nalja pole.

Vaiadel küla Tonle Sap'i lähistel.

Järvele minekuks ostsime paadipiletid. Selle eest anti suur päramootoriga paat koos juhi ja giidiga vaid meile kahele. Süsteem ja hinnad on riiklikult kehtestatud. Tundus pisut kummaline, kuna pilet oli meie jaoks suhteliselt kallis, kuid sellegipoolest vaevalt, et kahe inimese vedamine kuidagi rentaabel saaks olla. Samas muid võimalusi polnudki valida.

Paadiga ujuvate külade keskel koos kahe kohalikuga.

Veepeal on sellel järvel elatud juba ammuseid aegu. Inimesed tegelevad eranditult kalapüügiga. Elu on seal raske, ilmastikust ja saagist täielikult sõltuv. Muidu on veepealsed külad nagu külad ikka - elumajad, kool, turg, pllitseijaoskond.

See hoone on kohalik politseijaoskond.

Külaelanike majad aedviljapeenardega.

Giid selgitab Margusele taamal paistva kooli saamislugu.