Koh Rong - 2015, 6

Kambodža suuruselt teine saar pidi olema selline, kust võiks saada kõike, mida me saarest tahaksime: metsikut džunglit, imekauneid randu ja elu koos kohalikega, nii nagu nemadki elavad.

Paraku selgus, et sadamakai-äärsest oli saanud Sihanouki väikseformaadiline jätk - valgete noorte hipide hostelid ja baarid tihedas rivis, odav alkohol. Ja ohtralt tarbitav marihuaana.

Peamine küla Koh Rongil - sadamakaiäärne backpackerite staap.

Õnneks oli juba natuke eemal ka täiesti puhast randa.

Tui beach, Koh Rong.

Ning leidus ka mere ääres ja metsa sees kanajalgadel palmilehtedega vooderdatud onnikesi.

Meie majutus onnikeses.

Koh Rongi saarel puuduvad täielikult teed, on vaid rajad, mis on läbitavad korralike matkajalatsitega, sest mäkketõusud on mööda juhuslikke kivilahmakaid. Radu mööda turnides päáseb saart katvasse džunglisse. Džungel pidi olema täis skorpione ja mürgiseid ämblikke, keda meil küll ühtegi kohata ei õnnestunud.

Koh Rongi džungel.

Saarel on kümneid ilusaid randu, suurem osa neist inimtühjad. Randade vahet sõidetakse paadiga. Kuid ka džunglirada mööda jõudsime ühele paradiisisrannale, kus vesi oli täielikult läbipaistev heleroheline ja rannaliiv helevalge ja taldade all helisev.

Kristallselge vesi.

Long Beach.

Rannale pääseb vaid merd mööda või džunglist turnides.