jaanuar 2015

Siem Reap on peatuspaigaks neile turistidele, kes külastavad Angkori templeid, kuid on sellegipoolest jäänud ehedaks khmeeri linnakeseks.
Linnainterjöör on parasjagu sodine ja kogu kaabeldus on korraldatud nii, nagu järgneval pildil näha.

Ühendused Siem Reapis.

Iseenesest on tegu sipelgapesana sagiva linnakesega, mis ärkab tegutsemisse eriti pimeduse saabudes.

Pimeduse saabudes kerkivad müügiputkad nagu maa alt.

Khmeeridel on omapärane komme liikuda linnapildis pidžaamades.

Pidžaamad ja rollerid on tänavapildis sagedased.

Kuid muidu on khmeerid väga kenad - eriti armsad on lapsed, kes on ka alati ilusasti riides. Lisaks on nad sõbralikud ja alati naeratavad.
Lastel on säravvalgete pluusidega ühesugused koolivormid.

Tüdrukud tulid koolist ja poseerivad mulle meelsasti.

Et näha ümberkaudset külaelu, on hea rentida mägirattad. Rendirataste suur oht on küll poole tee peal koost laguneda, aga kui keti tagasipaigaldamine on juba kätte õpitud, siis saab sõita pikki vahemaid ja näha palju ķülasid. Ķülaelu on võrreldes Siem Reapiga veel .... lihtsam ja ka veel sodisem.

Tavalise küla tavaline tänav.

On raske ette kujutada suuremaid sodistajaid, kui kambodžalased. Ammused harjumused on visad kaduma. Kui endisaegsete pakendite - milleks olid palmilehtedest punutud anumad või kookoskoored - mahaviskamisest ei juhtunud miskit halba, siis praegusel ajal on tulemuseks see, et kõik tänavad, teeääred, põllud, on äravisatud plastiktaarat täis.
Eluolu on külainimestel lihtne, majas on sageli üks tuba, kus on vaid paar hädavajalikku eset - puust suur lavats, mida kasutatakse ka perega magamiseks ning plasmateler. Muu ei tundu eriti vajalik olevat, suurem osa elust toimub nagunii õues tänaval. Ka linnas on tänavarestoranides sageli paista pere elamisruum restorani tagaosas.

Toit on aga igas suvalises koledas tänavarestoranis, nagu asiaatidele omane, väga hea ja värske.
Kuna meil tekkis tahtmine ka ise osata valmistada khmeeri rahvustoitu - amok'i ja värskeid kevadrulle, siis ühinesime teiste "valgetega" khmeeri kokakursusel.

Margus kokkab siin khmeeritari juhendamisel midagi head.

Kogu meie rahvusvaheline grupp koos kohaliku kokaga omavalmistatud toitu maitsmas.

Angkori maa-alal toimis iidse Khmeeri impeeriumi pealinn 9.ndast kuni 15.nda sajandini. Seejärel, võõraste sissetungijate tõttu, jäeti linn maha ja uus pealinn seati sisse Phnom Penhi. Angkor kasvas džunglisse ja unustati. Prantsuse kolonisatsiooni ajal kuulsid valged küll lugusid muinasjutulisest linnast keset džunglit, kuid seda peeti pelgalt rahvaluuleks. Linna avastas juhuslikult prantslasest looduseuurija 1862. aastal. Avastusest oldi rabatud ja hakati seda džunglist välja raiuma.

Suurim Angkori templitest on Angkor Wat, olles ühtlasi ka maailma suurim religioosne ehitis.

Angkor Wat koidiku eel.

Saabusime Angkor Wati kottpimeduses ja tuk-tukiga kell 5 hommikul, et näha ülevat vaatepilti koidikust templi taustal. Päris pimedast ei tulnud kahjuks ühtegi adekvaatset fotot välja.

Päike on tõusmas.

Päike on tõusnud.

Teine olulisemaid templeid on Bayon, mis asub keset Angkor Thomi linna varemeid.

Iidseid aegu tunnetamas mahajäetud templis.

Ta Prohm on puujuurte kägistavas embuses uinuv tempel paari kilomeetri kaugusel Angkor Thomi linnavaremetest. Templis on kinnised sisehoovid ja kitsad sammaskäigud, paljud neist ligipääsmatud, kuna puujuurte rünnaku tõttu on katusest suured kivikamakad kukkunud teed tõkestama. Liigilt on hiigelpuud, mis templit läbistavad, silk-cotton tree ja strangler fig. Kahjuks ei öelnud keegi mulle nende eestikeelseid nimesid.

Ta Prohm.

Selleks, et hakata putuktoiduliseks, on Kambodžas mitu võimalust. Üks on näiteks selline, et otsid Siem Reapi linnas üles putuka-tapaste baari.

Bug's cafe Siem Reapi linnas
Tegu on Siem Reapi mõistes elegantse baariga, kus joogikaart pikk ja toiduvalikus erinevad kahjurid, lülijalgsed ja muud mutukad saadaval.

Suupistevalik röstitud putukatega ja tarantel taignas.

Röstitud tarantel.

Näppudega on parem kui noa ja kahvliga. Võtad jalast kinni ja muudkui sööd.

Skorpion on söödav ninast sabani. Enne küpsetamist tuleb vaid mürgiastel eemaldada. Pildil sekundeerivad skorpionile siidiussi vastsed.

Margus maiustamas.

Kas arvate, et tegu on moonisaiakesega? Tegelikult on see sipelgasaiake.

Kokkuvõte. Mulle isiklikult maitsevad eriliselt hästi skorpionid - mõnusalt krõbedad ja hõrgu maitsega. Kui ma jooksin õlut, siis arvan, et õlle kõrvale krõbistamiseks sobiks ka hästi. Samuti on siidiussi vastsed väga head - õrnemad kui skorpion ja seest pisut kreemised. Kilgid on ka täiesti asjalikud.
Tarantel mulle eriti ei maitse, nagu mudamaitse oleks pisut. Õigupoolest ta maitsebki täpselt nagu ämblik. Sipelgad on aga täiesti mõttetud - nad on nii väikesed, et maitset polegi tunda.