Reisiblogid Travellerspoint-is

veebruar 2014

Jozani Forest - 2014, 6

ZANZIBAR

sunny 33 °C

Jozani Forest on mets Sansibaril, kus on palju linde, liblikaid ja kõige olulisem - seal elab ohtralt
punaseid ahve (red colobus), kelle leviala terves maailmas piirdubki ainult Sansibari saarega.

Jambiani külast Jozani Forest'isse saab kohaliku bussiga ehk dalla-dallaga. Bussi ajakava pole olemas -
dalla-dalla tuleb täpselt siis, kui ta tuleb. Bussi võid peatada kus iganes, aga on ka väljakujunenud nn peatused,
kus võib oodata.
large_201402020951.jpg
Peatuses. Nagu näha, siis dalla-dalla ootamine igav ei ole - alati leidub keegi, kes soovib sinuga hädasti juttu ajada.
Selle härrasmehega pildil leppisime kokku õhtusöögi, mille valmistab tema õde ja mis serveeritakse tema kodus.
Ette rutates võib öelda, et see oli igati jumekas diil suurepärase toiduga :)

large_201402021543.jpg
Dalla-dalla ise näeb välja täpselt niisugune, ehk siis meie mõistes natuke nagu lehmakäru.

Tõeliselt armas on kohalike inimeste suhtumine üksteisesse - mitte kedagi ei jäeta maha, kes sõita soovib. Sõitjaga kaasas oleva
kraami - mangokotid, haokubud, ehitusmaterjalid, parandusse viidavad telekad - mahutab bussi tagaosas rippuv juhi abiline
dalla-dalla katusele või vahekäiku ära. Alati läheb dalla-dalla nii täis, et inimesed teevad üksteisele ruumi ja istuvad peaaegu
üksteisel süles ja küürutavad vahekäigus. Mingil hetkel tuli peale naine koos kaksikutest beebidega. Täiesti enesestmõistetavalt
ulatas ta ühe beebi lähimale kohaliku reisijale sülle ja siis vaatas pisut küsivalt mulle otsa (mzungu'd dalla-dallaga üldiselt ei sõida)
ja kui ma käed sirutasin, andis oma teise beebi kõhklematult mulle sülle ja ise trügis kuskile taha dalla-dalla vahekäiku
mangokottide vahele kükitama.
large_201402021509.jpg
Dalla-dalla sõit kohalikul moel.

Jozani forest kujutab endast mitmekesist looduskeskkonda, millest osa on metsik palmimets.
large_201402021224.jpg
Palmimets
Red colobus ahvid on ääretult sümpaatse iseloomuga loomad - nad ei karda ja samas pole neis ka kübetki
agressiivsust. Kui tema kõrvale istud, siis ta vaatab korraks su üle ja siis jätkab häirimatult seda, misiganes
tal pooleli jäi.
large_201402021140.jpg
large_201402021147.jpg
Häirimatu ahvipere
large_201402021200.jpg
large_201402021143.jpg

Kirjutas Jaana Kalmus 10:15 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Stone Town & Jambiani - 2014, 5

Zanzibari saarel

sunny 33 °C

Sansibari saarele saab Dar es Salaamist kas praamiga või lennukiga. Kuna lennusõit võtab vaid 20 minutit, siis valisime meie
Margusega selle variandi. Muidugi ei aimanud me, et lennukiks on 12-kohaline päevinäinud ja natuke logisev metsavahilennuk,
kus - põlved kõveras - saab otse piloodi seljataga istuda, seljakotid kitsas vahekäigus :) Õhus püsis see lennuk hästi ja
lendas (vahepeal ikka loperdas) umbes 1 kilomeetri kõrgusel.
large_201401311340.jpg
large_201401311409.jpg
large_201401311420.jpg
Jehhuu, õnnelikult Sansibaril!
large_201401311753.jpg
Sansibari pealinn Stone Town. Päikseloojangul kogunevad noored mehed randa jalgpalli mängima või teevad
vettehüppeid.

Stone Townis tuleb teha muidugi väikene Freddie Mercury palverännak, kuna see on tema sünnilinn. Ja kus võiks seda
paremini teha, kui mitte Freddie Mercury teemalises baaris?
large_201401311822.jpg
Margus silmnähtavalt õnnelikuna Mercury baaris.
large_201401311820.jpg
large_201401311846.jpg
large_201401311823.jpg
Vaade samast baarist päikseloojangul.

Sansibari randadest kirjutatakse kui imekaunitest liivaranna ja türkiissinise veega paradiisidest, seega sõitsime järgmiseks
Sansibari läänekaldal asuvasse Jambiani rannakülakesse.
large_201402020731.jpg
Selles majas olime kodumajutuses. Juhtus olema kõige uhkem maja terves külas.
large_201402020733.jpg
Meie aed. Kogu küla asubki liiva peal.
large_201402020725.jpg
Jambiani rand
Sellist tõusu ja mõõna pole ma varem kusagil näinud. Hommikul ulatub India ookean peaaegu majadeni, keskpäevaks
on mõõn viinud vee mitme kilomeetri kaugusele, et siis õhtupimeduse ajaks jälle tagasi tuua.
large_201402031210.jpg
Mõõna ajal jäävad Sansibari kalameeste paadid kuivale.
large_201402031214.jpg
large_201402031845.jpg
Kohalik toidukoht India ookeani ääres. Restoran on põhimõtteliselt täiesti tühi. Kui lähed rääkima, mida soovid
süüa või juua, siis minnakse kohaliku kalamehe käest seda muretsema ja ka jooke tooma. Seetõttu on tuleb kombe
kohaselt käia päeval restoranist läbi, et õhtusöögi osas kokku leppida.

large_201402021900.jpg

Kirjutas Jaana Kalmus 11:28 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Maasaide maa - 2014, 4

Põhja-Tansaania

sunny 30 °C

Maasaid on edela-Keenias ja põhja-Tansaanias elav rahvas. Neid on kokku peaaegu miljon, nad on karjakasvatajaid ja sellest tulenevalt
nomaadid.
Rahvusparkidesse sõites näeb laiadel kõrbetaolistel maastikel suurel hulgal nende külasid. Tekib küsimus, millest nende kariloomad
päris elavad. Maasaid ise paistavad kaugele silma oma ilusate peenvillaste punaste ja siniste hõlstidega. Enamasti on meestel ka kepp
käes ja veisekari sabas.
large_201401291058.jpg
Safariautost möödaminnes tehtud pildid. Omi toimetusi tegevaid maasaisid näeb hulgaliselt.
large_k_la1.jpg
Taustal on maasaide küla majakesed.
Mõned maasai külad, kus mingit looduslikku veevõimalust pole ja nad peavad seda ostma, ootavad meelsasti safarilt
tulevaid mzungu'sid külla ja müüvad enda tehtud ehteid. Seda võimalust ei jätnud meie safariauto seltskond (Jaana, Margus,
kaks tšiillannat ja tansaanlasest autojuht) muidugi kasutamata.
large_201401291840.jpg
Tants on nende kommetes tähtsal kohal, külalisi kutsuvad ka endaga koos tantsima.
large_201401291838.jpg
Maasai külas on igal perel oma majake. Materjalid - puuroikad, veisesõnniku ja mulla - toovad kohale mehed, aga maja ehitab
valmis naine. Selline maja püsib elamiskõlbulik kümme aastat. Kuid kariloomade toiduolude muutumisel võivad nad küla
maha jätta ja kuskil mägedes, paremates tingimustes, uue ajutise küla püsti panna.
large_201401291903.jpg
Külaelanikud ja nende taga üks küla peremajadest.

Maasaid on mitmenaisepidajad ja samal ajal ka mitmemehepidajad. Põhimõtteliselt jagatakse omavahel kõike. Kui mehele
tuleb teine mees külla, siis kombe kohaselt pakub peremees külalisele viisakalt nii oma voodit kui ka naist.

Kohalik nn lasteaed ei erine eriti millegi poolest meie harjumuspärasest lasteaiast. Koolieast väiksemad lapsed õpivad kasvataja
abil mänge, laule, numbeid, tähti.
large_201401291859.jpg
Kohalik lasteaiarühm kasvataja ja kahe mzungu'ga.

Kirjutas Jaana Kalmus 10:05 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

Safari Tansaanias - 2014, 3

sunny 33 °C

Tarangire

Põhja-Tansaania rahvusparkidesse alustatakse safarit tavaliselt Arusha nimelisest linnast. Sealt tuleb leida endale sobiv safarikorraldaja
ja paika panna marsruut, siis antakse lahtise katusega džiip koos juhiga ja soovitavalt veel paari lisanduva turistiga samas autos.
Ööbimine toimub keset-eimidagit asutavates kämpingutes, korralikes telkides.
Põhja-Tansaanias asuv Tarangire National Park on looduslikult väga ilus ja mitmekesine: savannid, jõed, mäed, lagendikud. Samas
on ta hea koht, kus näha korraga suurel hulgal elevante.
large_201401291529.jpg
Elevandikari ületas jõge ja edasi sammusid nad koos väga sihipäraselt meile nähtamatu eesmärgi poole.
Lisaks elevantidele on selles ääretuna tunduvas pargis (kaardilt vaadates on ta teistega võrreldes tegelikult väike) ka ohtralt
sebrasid, impalaid, pühvleid, tüügassigu, baboon'e (suured ahvid) jne jne. Ühed ilusamad loomad, kes muuhulgas ka väga
hea meelega pildistajale poseerivad, on kaelkirjakud.
large_201401291318.jpg
Kuhu ma pean vaatama?
Mööda rahvusparki sõidetakse lahtise maastikuautoga mööda maastikuteed. Loomad silmnähtavalt ennast autost segada
ei lase. Autojuht on ühtlasi ka giid, kes oskab looduse ja loomade kohta õnneks nii mõndagi rääkida.
large_201401291323.jpg
Margus teeb selfie't. Selline see lahtine safariauto on.
large_201401291311.jpg
Sebra taustal olevad puud on akaatsiad (umbrella acacia).
large_201401300650.jpg
Telk, kus saab safari ajal ööbida.

Ngorongoro kraater

Ngorongoro kraater on maailma suurim tühi vulkaanikraater. Vulkaan ise purskas ja langes sisse juba 2 või 3 miljonit aastat
tagasi. Praegu on seal tõeliselt maaliline pinnavorm - mäekülgede sees laiub tasandikuline rohumaa koos järvekesega,
tasandiku kogupinnaks on 260 km2.
large_201401300825.jpg
Rohumaa on tõeliseks paradiisiks loomadele, siin on hulgaliselt nii rohusööjaid, kui kiskjaid, linde, jõehobusid. Kraatrisse
sisse saab mööda mäekülge džiibiga sõita.
large_201401301002.jpg
Esiplaanil pühvel
large_201401300959.jpg
Thompson gasell
large_201401301016.jpg
Tähnikhüään jahutab ennast rahulolevalt
Kiskjaid on keerulisem näha, nad ei oota autoraja ääres, et kes sealt tulevad. Kuid põõsastike läheduses võib neid siiski
kaugelt näha.
large_201401301143.jpg
Emalõvi sööb põõsas murtud pühvlit, sellest ka kergelt verine lõug
large_201401301348.jpg
Ngorongoro kraatris on vaid ühe järvekese ääres lubatud autost väljuda. Safariautod kogunevad sinna lõunatama. Süüa
tuleb aga auto all, sest peakohal tiirlevad kotkad, kes toitu märgates ründavad.

Kirjutas Jaana Kalmus 10:26 Sildid Tanzania Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 4. Kokku 4) Lehekülg [1]